Kuigi ametlik maailmakoristuspäev on pühapäeval, 20. septembril, otsustasime Roosna-Alliku Põhikoolis teha seda sel aastal varem. Sügisese heitliku ilma tõttu leppisime kokku, et iga klass ja klassijuhataja planeerivad oma päeva ning aja ise, millal koristama suunduda. Nagu eelnevatelgi aastatel, oli meie prioriteediks saada prügist puhtaks kooliümbrus, miniarena, pumptrack, kergliiklusteed ja Roosna-Alliku mänguväljak.
Miks me igal aastal koristusaktsiooniga liitume?
Meie kooli jaoks on see kindel traditsioon ja teadlik valik. Maailmakoristuspäeval osalemisega soovib koolipere anda igal sügisel kogukonnale tagasi puhtama, hoolitsetuma ja turvalisema elukeskkonna. See on meie viis näidata, et hoolime oma kodukohast ja inimestest meie ümber. Samas teame, et ainult üks kord aastas koristamisest ei piisa – prügi tekkimist ja loodusesse sattumist saame reaalselt vähendada vaid siis, kui kogu kogukond oma igapäevaste harjumustega kaasa tuleb. Kooli panus on osa üleilmsest ja riiklikust eesmärgist. Meie panus Roosna-Allikul ühtib laiemate keskkonnaeesmärkidega. Maailmakoristuspäeva kodulehelt leidsime üleskutse „Strive for Five“, mille eesmärk on kaasata ühisesse tegevusse vähemalt 5% elanikkonnast. Korraldajate mõte tugineb sotsiaalse murdepunkti ideele: kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab koos tegutsema, võib väikesest pöördest kujuneda laiem ühiskondlik muutus. Jäätmete puhul on selline muutus eriti oluline, sest eesmärk ei ole üksnes tegeleda juba tekkinud jäätmetega, vaid vähendada jäätmeteket ja suunata järjest suurem osa neist ringlusse. Osale sinagi 20. septembrisel aktsioonil ning anna oma panus.
Statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras selgitab: „Jäätmehierarhias on kõige tähtsam jäätmeteket ennetada – jäätmed, mida ei teki, ei vaja ka kogumist ega käitlemist. Samal ajal peame edendama jäätmete ringlussevõttu, me materjalid võimalikult kaua ringluses püsiksid. “Statistika tuletab meelde igapäevaste valikute tähtsust Eestis tekkis 2024. aastal 514 000 tonni ehk umbes 7,2 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta nädalas. Olmejäätmete teke elaniku kohta ei ole viimastel aastatel vähenenud: kui 2015. aastal tekkis ühe elaniku kohta 359 kilogrammi olmejäätmeid, siis 2024. aastal juba 375 kilogrammi. „Need numbrid näitavad, et jäätmetekke vähendamiseks on vaja veel palju ära teha. Selleks on vaja muutusi nii tarbimises kui ka igapäevastes valikutes,“ ütles Oras.Iga Roosna-Alliku õpilase korjatud plastikpudel, pakend või kommipaber tuletab meile meelde, et puhtam ja turvalisem kogukond saab alguse meie kõigi igapäevastest otsustest. Hoidkem oma kodukohta ja vähendagem maha visatava prügi hulka üheskoos!
