14. novembril toimus Roosna-Alliku Põhikoolis koostöös Paide Avatud Noortekeskusega noorsoonädala raames Maailmakohvik, kuhu olid arutlema kutsutud 7.–9. klassi õpilased. Kohtumise eesmärk oli kuulata noori ja anda neile päris võimalus jagada mõtteid viiel olulisel teemal. Iga teema juures oli oma lauajuht, kelle ülesanne oli suunata, küsida, mõtestada ja mis peamine – kuulata.
Arutelude teemad olid valitud kooli õpilasesinduse poolt ning kõnetasid noori väga vahetult.

Arutelulauad ja juhendajad:
1. Roosna-Alliku mängu- ja spordiplatsid- mis seisus need on ning kuidas need korda teha ja korras hoida?
Margit Udam – Paide Spordikeskuse juht, Paide linnavolikogu liige
2. Mis Paide noorel on hästi ja millest tuntakse puudust?
Anu Puusepp – Paide linna kultuuri-, spordi- ja noorsootöö spetsialist
3. Haridusvõimalused Paide linna noorele (sh Roosna-Alliku noorele)
Taive Saar – Türi Ühisgümnaasiumi õpinõustaja
4. Huviharidus ja huvitegevused
Kristina Such – Paide Kunstikooli õppekoordinaator
5. Noorte vaimne tervis ja heaolu
Ingrid Hiis – Paide linna noorte heaoluspetsialist

Iga laua juures oli aruteluks kaheksa minutit. Kui alguses oldi pigem tagasihoidlikud, siis ring laudade vahel andis julgust juurde ning noorte mõtted muutusid üha avatumaks ja selgemaks. Mida noored siis päriselt ütlesid?

Mis on hästi ja mis vajab parandamist?
Esialgne vastus küsimusele “Mis on Paides noortel hästi?” oli küll “mitte miski”, ent peagi jõuti positiivsete näideteni:
-Arvamusfestival;
-Noorte bändide festival;
-poodide lisandumine;
-Roosna-Alliku jaanituli kui mõnus kogukonna sündmus;
-miniarena kui oluline noorte kogunemiskoht.

Parendusvajadust tunti järgmistes valdkondades:
-harv bussiliiklus, mis teeb trennides ja huviringides osalemise keeruliseks;
-väike jõusaal ja soov lisavahendite järele;
-miniarena ja väliplatside kehv seisukord;
-rahulolematus koolitoiduga – soov, et toit valmistataks taas kohapeal;
-turvalisus – ettepanek paigaldada rohkem kaameraid nii kooli ümbrusse kui alevikku
-hea õpetaja tunnustus – öeldi südamest, et eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ervin on väga hea õpetaja.

Huviharidus ja huvitegevused: mida noored ootavad?
Kuigi huviringide info on leidmisel kättesaadav, nentisid noored, et Roosna-Allikul pole tegelikult suuremat valikut. Kõige tugevamalt kõlas soov taastada jalgpallitrennid, mis kunagi kohapeal toimusid. Pärast trennide Paidesse kolimist jäi enamusel osalemine katki – jalgpallibuss ei klapi ajaliselt ning enne ja pärast trenni tuleb liiga kaua oodata.
Noorte soovid huvitegevuste osas:
-rohkem jõusaali kasutamise võimalust ja juurde ruumi ning vahendeid;
-käsitöö huviringid, mis kõnetaksid eriti tüdrukuid;
-noortetuppa mänguturniire (nt CS jne), mis toovad noored kokku;
-igakevadine küsitlus, et selgitada välja, millistes ringides oleks tegelik osalus;
-rohkem juhendajaid kohalikust kogukonnast – lapsevanemate, vilistlaste ja kohalike entusiastide seast.

Spordi- ja mänguväljakud: noorte aus ja otsekohene vaade.
Mängu- ja spordiplatside teema panid noored lauale väga ausalt:
– “Need kohad on mustad, lõhutud ja rohtukasvanud.”
-“Tundub, et nendel pole peremeest.”
-“Ausalt öeldes… meil on heakorrast suva, sest see pole nagu meie vastutus.”

Samas suutsid nad välja pakkuda ka lahendusi:
-väljakud tuleb korda teha ning kaasata sellesse malevlased;
-korraldada ühised koristuspäevad kooli ja noortega;
-lisada alevikku rohkem prügikaste;
-teha “hea koolitund” – päev, kus noored parandavad ja korrastavad kohti, mida ise kasutavad, et tekiks päris vastutustunne;
-lisada kaamerad;
-rakendada põhimõtet “kes lõhub, see ostab uue”;
-paigaldada väljakutele informatiivseid silte hoolduse ja kasutusreeglitega.

Lisaks pakkusid noored ideid uute rajatiste osas:
-tehisjärve äärde lõuatõmbekangid;
-kooli juurde korralik välivõimla;
-jõusaali avalik kasutus või pikemad avamisajad;
-sangpommid ja venitusvahendid;
-täiesti uus miniarena.

Edasiõppimisvõimalused ja tulevikuvalikud
Kõige rohkem soovitakse minna Paide Gümnaasiumisse. Paljud tunnistasid, et pole mõelnud plaanile B – mis saab siis, kui PG-sse ei õnnestu sisse saada. See pani noori mõistma, et edasiõppimise valikuid tuleb hakata kaaluma varem.
Noorte mõtted:
-koolid asuvad kodust kaugel, seega tuleb õppida varakult iseseisvust;
-koolivalikut mõjutavad sõbrad, aga ka hirm ja ebakindlus;
-kutsehariduses nähakse laiemat valikuvabadust;
-uue kooli valikul tuntakse sageli vanemate survet.

Vaimne tervis: ausalt ja julgelt
Noored rääkisid väga avatult oma vaimsest heaolust. Kõlasid järgmised murekohad:
-unetunnid jäävad väheseks, mis mõjutab õpitulemusi ja tuju;
-koolimured, stress ja kodused pinged;
-huviringide vähesus – vähe väljundeid, kuhu oma energiat suunata;
-bussiliikluse tõttu ei pääse Paides toimuvatesse ringidesse;
-puudus koolipsühholoogist;
-igavus, halvad harjumused, vähesed sõbrad, kiusamine, magamatus ja liigne koormus.

Lahendustena tõid noored välja:
-spetsialistide parem olemasolu koolis;
-rohkem noorteüritusi, diskoõhtuid ja tegevusi, mis tooksid rõõmu ja suhtlust;
-huvialade valiku laiendamist – eriti rõhutati jalgpalli ja isegi astronoomiat;
-vajadust, et keegi oleks olemas, kes päriselt kuulab.

Maailmakohviku suurim väärtus
Kõige olulisem oli see, et noored said tunda, et nende sõnal on tähendus ja nendelt küsitakse ja kuulatakse. Nad julgesid rääkida probleemidest, aga pakkusid samal ajal aktiivselt lahendusi. Nende mõtted olid küpsed, läbimõeldud ja ausad.
Maailmakohvik näitas selgelt, et kui luua noortele keskkond, kus nad saavad turvaliselt ja avameelselt rääkida, siis suudavad nad panustada oma kogukonna arengusse väga sisukalt. Meie noortel on palju ideid, palju südikust ja väga tugev soov, et nende elukeskkond oleks parem.
Ja kõige toredam tõdemus on see, et nad usuvad: koos tegutsedes on muutused päriselt võimalikud.

Aitäh Paide Avatud Noortekeskuse juhatajale Reimale, kes selle ideega välja tuli