29. septembrist kuni 3. oktoobrini toimus Roosna-Alliku Põhikoolis ettevõtlusnädal, mille eesmärk oli tuua õpilasteni erinevaid ettevõtjaid, kes jagasid oma kogemusi ja teekonda ettevõtluseni, millised on väljakutsed, rõõmud ja vastutus, mis ettevõttlusega kaasnevad. Nädala keskmes olid pealehakkamine, julgus ja loovus – omadused, mis aitavad ideedest tegudeni jõuda. Ettevõtlusnädal ei ole ainult koht, kus räägitakse ettevõtja elu ilusatest ja keerukatest külgedest, vaid ka osa karjääriõppest, mis aitab õpilastel paremini mõista töömaailma, oma tugevusi ja võimalusi tulevikus.

Fotograaf Katrin Merisalu jagas oma teekonda

1. oktoobril külastas meid fotograaf Katrin Merisalu, kes on ühtlasi Roosna-Alliku Põhikooli vilistlane. Katrin rääkis 6. ja 7. klassi õpilastele, kuidas ta fotograafiani jõudis, ning jagas oma kogemusi teekonnast, mis algas hobina ja kasvas aja jooksul tema elukutseks.

Katrin näitas oma esimesi fotosid ja võrdles neid praeguste töödega, et tuua esile, kuidas areng on pidev protsess ning oskusi saab järjepideva harjutamise ja praktilise kogemuse kaudu alati täiendada.

Ta rõhutas, kui oluline on fotograafias valgus, kuid tema loeng ei jäänud pelgalt kuulamiseks. Õpilased said kohe ka ise käed külge panna – igaüks haaras telefoni ning asus pildistama. Katrin valis modelliks ühe õpilase ning noored said proovida pildistamist erinevatest nurkadest. Hiljem võrreldi üheskoos tulemusi ja arutati, kuidas valgus piltide kvaliteeti mõjutas.

Katrin Merisalu on inspireeriv näide meie kooli vilistlasest, kelle hobi on kasvanud täiskohaga tööks, mis pakub rõõmu ja rahulolu. Ta innustas õpilasi katsetama ja õppima iseseisvalt, sest tänapäeval on YouTube’is ja TikTokis hulgaliselt õpetlikke videoid, mille abil saab oma oskusi arendada.

Mesinik Alari Algpeus tutvustas mesinduse maailma

2. oktoobril esines 1.–3. klassi õpilastele ettevõtja ja mesinik Alari Algpeus, kelle mesindustegevus on muutunud ettevõtteks, milleks on Metsa Mesi. Alari oli külalistunniks hoolikalt valmistunud – selga oli ta pannud mesinikele omase kostüümi ning kaasa võtnud ka mesilasi. Õpilased said ülesandeks emamesilane mesilaste seast üles leida; see oli märgistatud sinise täpiga.

Alari tutvustas kõike mesinduses vajalikku alates tööriistadest kuni valmis meeni välja. Tund oli täis vaatamist, katsumist, nuusutamist ja mekkimist: õpilased said proovida õietolmu tompe, suira, mis meenutas lastele šokolaadi palli ja mõnedele hoopis musti pipraterasid.

Mesinik rääkis, et lisaks mee valmistamisele on tema jaoks kõige südamelähedasem emamesilaste kasvatamine. Aastatega tunneb ta oma mesilasi nii hästi, et oskab juba hääle ja käitumise järgi ära tunda, milline probleem neid vaevab. Alari tegeleb mesindusega oma põhitöö kõrvalt ning tema pere aitab ja toetab teda selles tegevuses väga palju.

Õpilased said palju teadmisi selle kohta, kuidas mesi tegelikult meepurki jõuab ja kui targad on mesilased. Mõned huvitavad faktid:

– töömesilane elab umbes 30 päeva, siis tema tiivad kuluvad ära;
-emamesilane võib elada kuni 6 aastat, kuid tegelikult peetakse emamesilasi tavaliselt ainult 3 aastat, sest vanematel isenditel väheneb munevus;
-suirast tehakse emapiima, millega toidetakse vastseid;
-ühe kilogrammi mett võrdub 1000 mesilase eluajatöö;
-mee DNA-st saab mesinik teada nii nende toitumise kui ka keskkonna kohta, milles mesi on tekkinud.

Lõpuks huvitas õpilasi ka see, mitu korda mesinik on nõelata saanud. Alari tõdes, et neid kordi on raske ära lugeda.
Kogu tund oli hariv ja meeleolukas, pakkudes õpilastele nii teadmisi, elamust kui ka praktilisi kogemusi mesindusest ja ettevõtlusest.

Kood Järva tutvustas noortele programmeerimise maailma

2. oktoobril külastas meie kooli ka Kood Järva – Paides äsjaavatud koodikool, mida tuli tutvustama kogukonna- ja kommunikatsioonijuht Kaspar Tammist. Kooli eesmärk on vähendada Eesti tööturul tarkvaraarendajate puudust ning pakkuda mitmekülgseid täiendus- ja ümberõppevõimalusi.

Koodikoolis ei ole tavapärast klassiruumi ees õpetajat, vaid tegemist on projektõppega, kus õppurid lahendavad erinevaid ülesandeid meeskonnatööna. Me kutsusime Kood Järva kooli, et tutvustada 8. ja 9. klassi õpilastele võimalusi õppimiseks ja enesearendamiseks Järvamaal. Kuigi koodikooli saab astuda alates 18. eluaastast, on oluline, et noored saaksid juba varakult aimu, millised võimalused neid tulevikus ootavad.

Õpilastele meeldis kõige rohkem see, et nad said proovida üht sisseastumiskatset, mis on esimene koodikooli sisseastumise voor. Nimelt katsetati loogikamängu, mis on loodud loogilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskuse hindamiseks. Huvijuht tunnistas, et just sellised praktilised tegevused on olulised, sest need näitavad, et edu ei sõltu ainult hinnetest, mida koolis saadakse, vaid ka oskusest loogiliselt mõelda ja koostööd teha. Mäng tekitas noorte seas palju kõneainet ja nii mõnelgi õpilasel suurt eduelamust.

Tore oli tõsta õpilaste huvi just programmeermise valdkonna vastu. Meie suurim võit on juba see, kui suutsime kasvõi ühele õpilasele seemne idandada, mis võib tulevikus aidata neil valida endale meelepärast ametit.

Kõrsi talu peremees Kermo Kullamaa tutvustas põllumajandust

3. oktoobril esines 4. ja 5. klassi õpilastele Kõrsi talu peremees ja meie kooli lapsevanem Kermo Kullamaa. Ta rääkis põllumajanduse ettevõtlusest ja sellest, kuidas linnapoiss sattus maale toimetama ning kuidas Kõrsi talu kui ettevõte on kasvanud välja vajadusest, et perenaine saaks olla lastega kodune.

Kõrsi talu on katsetanud erinevate lindude kasvatamist, sh niiöelda ilulinde, ning ka kanamunade müüki. Siiski on talu tegevus keskendunud broilerite, vuttide liha ja munade ning kalkuniliha müügile, sest see on kõige tulusam. Lisaks kasvatatakse ja müüakse ka avamaakurke, maasikaid, sibulaid ja kartuleid. Kermo tõi esinemisele kaasa ka talu vutid, et õpilased saaksid neid lähemalt uudistada.

Suur osa talu toodangust läheb Tallinna klientidele ettetellimise alusel, kuid pisike osa on ka kohalikele inimestele. Kermo rääkis põllumajanduse rõõmudest ja muredest – kõik sõltub ilmast ning iga aasta on erinev. Näiteks sel aastal oli kartuli saak väga tagasihoidlik, mis on tavaline väljakutse igale talupidajale.

Samal ajal, kui perenaine tegeleb taluga, teenib peremees ka mujal lisatulu. Üks arenguvõimalus, mida Kermo tunnistas, on turunduse ja müügi parendamine – praegu saab talu kaupa tellida Facebooki kaudu, kuid tulevikus on plaan luua ka korralik koduleht.

Kermo tõdes, et pärast linnas elatud aastate kogemust väärtustab ta maal elu rahulikku rütmi. Tema tegevus on hea näide sellest, kuidas oma talus saab luua töökoha ning arendada ettevõtlust.

Koolipere tänab kõiki külalisi!