Eesti sünnipäev

Eesti ajaloo kõige ilusam püha on riigi sünnipäev 24. veebruaril. Kooli pidulikul aktusel kõlasid meie presidentide mõtted. President Kersti Kaljulaid ütles Eesti 100. sünnipäeva kõnes: “Eesti rahvas on püsinud. See jõud, mis meid on hoidnud, on meie esivanemate loo vägi. Tänase Eesti vaimulaadile pandi alus mitte 100 aastat tagasi, vaid põlvkondi varem. Täpset hetke ei ole. Kuid läbi aja kulgedes selgines me rahvale kolm vägevat, hoidvat ja kandvat soovi – olla omas kodus, omal maal, peremees, anda oma lastele hea haridus ning laulda eesti keeles.” President Lennart Meri oli veendunud, et Eesti tugevus on eelkõige meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. Temale kuulub ka tsitaat “Õppimine on elu ja elu ongi õppimine.”

Nii, nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid ka meie isamaa ja emakeel. Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi. Eesti laulupidu, mis tähistab tänavu 150. aastapäeva, on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse läbi sai maarahvast eesti rahvas ja maast sai Eesti riik.

Meie koolil on tore traditsioon – vabariigi sünnipäeval annab direktor kiidukirjad klasside poolt esitatud aktiivsetele, abivalmis ja sõbralikele õpilastele. Sel aastal oli neid 28. Tunnistused said aktusel ka hoolsad õppijad. Direktor tunnustas geograafianädala mängus I koha saavutanud Andre Saaret ja II-III kohta jaganud Kristiina Kaljuranda.

Kodutütred olid läbinud järgukatsed ja aktusel said nad kätte järgu täpi.
Armsalt kõlasid mudilaskoori laulud ja tüdrukute ukuleleansambel.

Aktusel kuulutati välja ka Roosna-Alliku Põhikooli 2018. aasta tegu, milleks on “Valgustuse paigaldamine mõisaparki – turvaline ja kaunis kodupaik”. MTÜ Roosna-Alliku Mõis pargivalgustuse projekti eestvedajad olid Anni Alev ja Hannes Soonsein.

Palju õnne, armas Eesti!